Kuidas ma tigusid söön

Heips :)

Hiljuti lugesin Triini blogi, kes on praegu Belgias vahetusõpilane ja ta kirjutas seal väga hästi, et kuigi ta seikleb ja kogeb palju uut, on tal seal Belgias välja kujunenud ka igapäevaelu nii nagu Eestis ja et iga päev pole üks suur reis ja seiklus. Tema elu seal on saanud talle tavapäraseks ja kõik asjad, mis enne tundusid võõrad, kummalised ja teistsugused, moodustavad nüüd tema igapäevaelu. Ja ma suudan 100% tema jutuga samastuda. Asjad, mis mulle siiasaabudes tundusid nii uued ja huvitavad ning ilmselt tunduksid ka teilegi niiviisi, on nüüd mulle harjumuspärased, et mitte öelda tavalised. See on kummaline olukord, sest samas ma siiski tajun ja tean, et need mulle harjumuspärased asjad on siiski väga erilised ja ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kui pagana palju mul vedanud on. Ma ei suuda sõnadesse panna, kui rahul ma oma vahetusaastaga olen! Ja ausaltöeldes enam ma ei tahagi seda nimetada vahetusaastaks - pigem on see 1 aasta minu elu siin Prantsusmaal. Tujud käivad mul sisemiselt väga üles-alla praegu. Mõeldes, et lahkun siit 3 ja poole kuu pärast, mul süda valutab, sest ma pean jätma igaveseks selle elu, mis mul selle aastaga on kujunenud - see riik, see linn, mu hostpere, mu kool, mu trenn ja eelkõige mu sõbrad... (Paar päeva tagasi lõunat süües valasime pisaraid Camille'ga, sest ma olin öelnud, et mul ainult 8 nädalat veel jäänud siin. Siis võttis Robin telefonist kalendri, luges nädalad kokku ja ütles, et ooh la la tüdrukud, rahunege maha, Kaisa, sul veel 15 nädalat siin jäänud. :D :D :D ) Samas, olles olnud siin juba üle 6 kuu, eemal Eestist, oma kodust, oma perest, oma sõpradest, kõigest, mis on mulle päris kodu ja päris harjumuspärane, on paratamatult hing hakanud valutama natuke kõige selle poole. Kodu on ikka kodu, ükskõik kui hea kuskil mujal maailmas ka poleks. Seega, olled pannud need tunded - tahtmise siit mittelahkuda ja koduigatsuse - tasakaalu, võtan ma siinsest kõike, panen hullu ja tekitan mälestusi ja kogemusi, mida hea koju kallite inimeste juurde kaasa võtta :) 

Mõtlesin, et kirjutan ka veidi sellest, milline minu igapäevaelu siin siis on.

Kool on mul siis esmaspäevast laupäevani (don't worry, laupäeval ainult vene keele tund hommikul kell 10). Hommikuks söön enamasti ainult magusat, nagu prantslastel ikka kombeks :D Kooli lähen ma jala, see võtab aega umbes 20 minutit. Tihti saan poole tee peale kokku Robiniga ja siis vantsime kahekesti kooli. Kool on ümbritsetud aiaga ja selleks, et kooliterritooriumile sisse saada, peab näitama väravas enda koolipäevikutaolist asja, kus mu pilt ja nimi jne. Kuna keel on mul niivõrd arenenud, saan ka juba tundides põhimõtteliselt kõigest aru ja nii on tunnid huvitavamad, kui varem. Vahetundides saan kokku sõpradega, nüüd, kui ilmad on soojemad ja päike paistab, oleme tihti ka kooliõue peal ja naudime :) (Muide, fun fact, pikkade vahetundide ajal lähevad paljud õpilased kooliväravatest väljapoole, et suitsu teha, sest kooliterritooriumil suitsu tegemine on keelatud. Seega nendel perioodidel on kooliväravaesine rahvast täis. Ja Prantsusmaal pole suits üldse tabuteema, enamus, kes seal värava ees suitsu teevad, on alaealised ja kõik koolis teavad seda, aga kooli ei koti see absoluuselt, pigem kool teeb selle tegevuse võimalikult mugavaks õpilastele. Näiteks kui oli Charlie Hebdo rünnak, siis ei lubatud turvalisuse huvides nädal aega kellelgi kooliväravast välja minna suitsu tegema, seega tehti kooliõuele suitsuala, sest kool teadis, et kui noored ei tohi väljuda suitsu tegemiseks, siis suitsu teevad nad nii või naa, isegi kui see oleks keelatult kooliterritooriumil.) 12.00 on raudpolt lõunaaeg, siis pole kellelgi tunde ja lõunapaus kestab enamasti mingi poolteist tundi ja mõnikord rohkem, kui mõni tund ära jääb ning me lähme sõpradega sööklasse sööma. Pärastlõunal on ka veel tunnid. Samas on see väga tavaline, et meil on poole päeva pealt lihtsalt üks 1-2 tunnine auk. Enamasti lõppevad tunnid umbes kella 16 ja 17 vahel. 

Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti on mul klubiga võrkpallitrenn, neljapäeviti mängin koolis võrkpalli peale tunde 2 tundi. Klubiga võrkpallitrennid on rohkem tõsised ja on mu arengule võrkpallis megalt kaasa aidanud, samas neljapäeviti koolis on asjad veidi tsillimad, teeme nalja ja mängime matše :) Ma olen võrkpallist täiesti sõltuvuses, lihtsalt niiiiiiiii meeldib! 

Õhtust sööme perega kusagil kella 20-21 vahel. Õhtusööki sööme alati kõik koos. Istume rahulikult, sööme, räägime erinevatest asjadest. Seda siinset söögikultuuri on megalt tunda, söögikorrad on neile ka sotsiaalselt tähtsad, sest see on aeg suhtlemiseks ja koosolemiseks. Ja jah, iga õhtusöök kulub terve pere peale umbes 1 ja pool baguette'i  :D 

Ahja, kodutööd... :D Võib öelda, et nad ei anna siin väga koduseid töid teha. Kui annavad ja see on midagi tähtsat, siis ma muidugi teen ära, aga üleüldiselt on ju teadatuntud asi, et vahetusõpilased ja kodutööd ei ole just parimad sõbrad :D ....

Nädalavahetustel on mul alati kuidagi midagi teha, ma ei mäleta viimast nädalavahetust, kui ma midagi ei teinud ja passisin kodus. Nüüd, kui on soojem ja ilusad ilmad, üritame sõpradega midagi väljas teha, kas minna parki istuma vms. Ja laupäevaõhtuti on tihti kusagil kellegi juures ikka mingisugune väikene peokene. 

Voilaaa ja nii need minu nädalad siin veerevad :) 

Simpsonite taevas

Kui on ilus ilm ja meil on vaba tund

Tegime Estelle'le kooki (orjastatud eestlanna)

Meie Estelle sai 17-aastaseks, seega me tegime Camille'ga minu juures Estelle'le väikse tüdrukuteõhtu ja üllatuse, et tähistada tema sünnipäeva :)

Üks laupäev peale kooli oli liiga ilus ilm, et sees passida, seega tegime Camille'ga pargis pikniku :) 

Ühesõnaga, koolis oli eelmine kolmapäev karneval ja kõik pidid end kuidagi ära maskeeruma. Minust sai panda :)

Läksin kohe hommikul maskeerununa kooli koos oma klassiõdedega, kes olid maskeerenud vampiiriks, lehmaks ja Batmanist Jokkeriks. Hommikul kell pool 8 paterdasime mööda tänavat niiviiisi :D

Hahaaa, see oli lihtsalt geniaalne :D Üks mu klassivend oli maskeerunud suureks titeks ja teine Smurfiks :D

Pärast tunde kogunesid kõik karnevalilised koolistaadionile ja seal oli väike rongkäik, millest kõik võisid osa võtta ja valiti ka parimad kostüümid. Väga lõbus oli :)

Oma kauni hipiga :)

Üks armas päratlõuna oma armsamatega :)

 See nädalavahetus käisin linnas nimega Dijon, sest seal oli mingi YFU üritus. Seekord polnud see tegelikult vahetusõpilastele, vaid hoopis selle töötajatele ja vabatahtlikele ning kuna mu hostema on vabatahtlik YFU-s, siis ta läks ja võttis mind ka kaasa. Õnneks oli seal 5 vahetusõpilast veel peale minu ja meil oli koos väga lõbus :) Käisime Dijoni linna peal ekskursioonil (see on niiiiiiiiiiiii ilus-armas linn, appikene!), õhtupoole sõime tigusid (casual) ja seal oli korraldatud mingi mälumäng ja laulsime karaoket kaaa :D

Tegelt käisin Londonis hoopis :P

Mis vahetusõpilased teevad, kui neil igav...

Minu esimene kord elus tigusid süüa. The struggle was real...............................

Jaaaaaaaaaaaaaa teine katse 

Tigudel endal pmst mingit maitset ei ole, maitset annab see kaste, mille sees nad on. Asi on pigem selles, et sa mõtled sellele, et sa sööd TIGU. Kaasa ei aita ka asjaolu, et ta konsistents ja tekstuur oli väga slimy ja kummine :D Üleüldiselt mulle kahjuks ei meeldinud :D 

Vot siin nüüd tõestus, et mul siin läheb vahvasti, aga eks igatsen teid seal Eestis ka. Kallid-paid, sauks! 

Kaisa