20 asja, mis teevad prantslastest prantslased

1) Põsemusid

Üks esimesi ja kõige ilmselgemaid asju, mida siiatulles märkasin. Põsemusid igal pool, igal ajal, kõigiga. Kui Eestis ütleme inimestega kokkusaades ''tsau'' või ''tere'', siis siin öeldakse ''salut'', ''coucou'' või ''bonjour''/''bonsoir'', tehakse põsemusid ja küsitakse ''Ça va?'' (Kuidas läheb?/Läheb hästi?) ja selle peale enamasti vastatakse ''Ça va!'' (Läheb hästi!). Enamasti tehakse põsemusid ka laialiminnes/hüvastijätuks. Põsemuside koha pealt tahaksin täpsustada, et me siin ei mopsuta igaühte otse suuga põse peale, vaid pannakse ühelpool põsed vastamisi ja siis teisel pool põsed vastamisi ning samal ajal tehakse seda musihäält (ma ei tea, kuidas seda kirjakeeles edasi anda :D).

2) Söök on prantslastele püha

Nagu päriselt, söök on neile siin nii tähtis :D Ma isegi ei oska seda seletada, aga nad armastavad toitu ja oskavad hinnata head toitu. Ükskõik mis vanuses inimesed. 

3) Söögikorrad on prantslastele pühad

Need on siin väga-väga tähtsad ja väiksest saati sisseharjutatud kõigile. Hommikusöök enamasti enne kella 10, lõunasöök kella 12 paiku, kella 16 paiku vahepala ehk goûter ja siis kuskil kella 19 ja 21 vahel on õhtusöök. Ja nüüd ma saan aru, miks see stereotüüp, et prantsuse naised on peenikesed, kehtib ja on tõsi - sest regulaarne toitumine on hea figuuri alus. 

4) Baguette on lahutamatu osa õhtusöögist

Koolist koju minnes või õhtupoole tänaval liikudes võib alati märgata mitmeid inimesi, kes pikk baguette (või kaks)  kaenlas kodu poole kiirustavad ja enamasti on murdnud sealt suure tüki, millega tee peal nälga kustutada :D See on nagu omamoodi aksessuaar neil siin :D Ja iga õhtusöök pere peale miinumum 1 baguette kulub ikka ära. 

5) Hommikuks süüakse AINULT magusat

Neid hämmastab, kui ma ütlen, et Eestis olin harjunud soolast hommikuks sööma :D

6) Lõuna- ja õhtusöök on enamasti 3-käigulised

See tähendab, et kõigepealt süüakse mingi kerge eelroog (salat vms), siis mingi põhieine. Kui kõik on lõpetanud, siis küsitakse, kas keegi tahab juustu, kui jah, siis tuuakse mingi miinimum 3 sorti lauale :D Ja siis süüakse magustoitu, milleks on mingi jogurt, puuvili või jäätis vms. Okei, see on vist rohkem kui 3 käiku, aga voila :D 

7) Üldine arvamus siin - valge jahu (sai, pasta jne) ei tee paksuks

Mäletan enda esimesi päevi siin, kui ma ütlesin ''ei, aitäh'', kui nad mulle baguette pakkusid, sest kartsin kiirelt juurde võtta jne. Õppisin aga kiirelt, et keegi siin ei usu sellesse, et näiteks sai sind paksuks võib teha, nad ütlevad, et loeb see, mida sa koos sellega sööd (a la paned nutellat peale või juustu vms). Pean tunnistama, et see on õige, sest mina isiklikult olen siin olles kaalust alla võtnud ja ei näe ka mujal tänavatel kukleid ringi veeremas, väga suur osa prantslasi on väga heas vormis.

8) Nad ei pane siin hõlmi eest kinni 

See oli ka asi, mida ma märkasin siin, kui ilmad hakkasid külmemaks minema ning kõik mantleid ja jopesid hakkasid kandma - enamus inimesi käivad lahtiste hõlmadega ringi. Mulle tundus see alguses nii-nii imelik ja harjumatu, nüüd on see kahjuks mulle külge jäänud :D 

9) Nad musitavad ja kallistavad hästi palju

See on minu arust nii armas! Nagu sõbrad ja sõbrannad omavahel. Aga musitame ikka põskede peale! :D Ja ma olen tähele pannud, et tihtipeale need poisid ja tüdrukud, kes on sõbrad, ''aelevad üksteise otsas'' rohkem, kui need, kes tegelikult suhtes on :D Seega ma mäletan, et kui ma olin oma esimest nädalat siin ja me sõime ühe sõbranna juures suure grupiga lõunat (see oli esimene kord, kui ma kõiki neid inimesi kohtasin), olin ma väga-väga segaduses, et kes kellega koos on ja KAS nad üldse koos on :D Sest ma polnud absoluutselt harjunud, et poisid ja tüdrukud sõpradena nii lähedased on :D Aga nüüd ma muidugi sellega harjunud juba ja ise täpselt samasugune.

10) Nad kasutavad koolis konspekteerimiseks selliseid lehti: 

Kas siis üksikute lehtedena ja hiljem kinnitavad kaustiku vahele või võtavad vihiku, sest vihikud samasuguste lehtedega.

11) Elekter on siin kallis 

Seega nad üritavad selle pealt kõvasti kokku hoida. Isegi Eiffeli torn, mis õhtutundidel uhkelt valgustatud on, kustub kell 1 :D 

12) Siin on tavaline omada nutitelefoni, milles pole 3G-d

Meie Eestis oleme harjunud, et meil on metsas kännu otsas istudes ka internet ja et WIFI-t jagatakse kõikjal sama lahkelt kui need võõramaised tädid Viru ristmikul roose. Aga siin pole see üldse haruldane, kui sul igal pool telefonis internetti pole. Ka mina olen siin üks nendest inimestest ehk netis saan olla ainult kohtades, kus on WIFI, sest aasta alguses mu hostema arvas, et see mõjub mu keelearengule hästi, kui me mulle internetilepingut ei tee. See on jällegi üks asi, millega ma kiirelt ära harjusin ja ma ei tunne absoluutselt 3G-st puudust!

13) Peod lõppevad siin reeglina kella 1 paiku

Muidugi ei saa ma öelda, et see on igal pool Prantsusmaal niimoodi, praegu ma räägin pigem enda kogemusest ja sõprusringkonnast. Vaatamata kellaaja mõttes varajasest lõpust, on kõik peod alati megalõbusad! Ja kui kellelgi tekkis küsimus, siis jah, prantsuse noorte peod on täpselt samasugused nagu eesti noorte peod :D 

14) Prantslased on korrektsed

Eks alati on erandeid :D Aga üldiselt on mulle jäänud mulje, et prantslased on suht korrektsed inimesed, kellele meeldib, kui kõik on planeeritud ja samuti nad ei jäta asju viimasele minutile väga, vaid teevad alati suure ajavaruga. Tore, et ma täielik nende vastand olen :D :D :D Aga eks mulle natuke ikka on see korrektsus külge jäänud õnneks :D

15) Vaheaegadel sõidavad enamus linnast välja

Siin on 2-nädalased koolivaheajad sügisel, jõulu ja aastavahetuse ajal, veebruaris ja aprillis. Ning alati on kuulda enne vaheaega küsimust ''Tu vas partir?'' (otsetõlkes, et kas sa lahkud, aga põhimõtteliselt tähendab see, et kas sa sõidad kusagile) või pärast vaheaega ''T'es parti pendant les vacances?'' (ehk kas sa käisid kusagil vaheajal). Ning kuna on 2-nädalased vaheajad, siis enamasti vanemad võtavad sellest 1ks nädalaks endale puhkuse ja koos perega sõidetakse linnast välja kusagile. 

16) Kõikvõimalikele sarjadele ja filmidele on prantsuse keeles peale loetud

Kui siin imestatakse minu hea inglise keele oskuse üle ja küsitakse, et mis meil Eestis teistmoodi on, et me paremini oskame, kui nemad siin, vastan ma alati, et põhiprobleem on selles, et nad ei kuule siin mitte kusagil inglise keelt - telekas on kõigele inglisekeelsele prantsuse keeles peale loetud, kinos on kõikidele filmidele prantsuse keeles peale loetud (nüüd hakkab tekkima siiski neid kinosid, kes näitavad mõnda seanssi inglisekeeles) ja ka internetis puutuvad prantslased väga minimaalselt inglise keelega kokku. Ja see kõik on sellepärast, et teatakse, et suur osa prantslasi ei oska inglise keelt ning neile tehakse meelega kõik prantsusekeelseks, aga nii nad ju ei saa absoluutselt praktiseerida... Seega see on üks suur nõiaring :D Siiski ma leian, et prantsuse noored vähemalt saavad inglise keelega väga hästi hakkama.

17) Nad leiavad, et see on naljakas, kui ma r-tähte põristan...

...ja ütlevad, et eesti keel kõlab nagu hispaania keel :D

18) Nad ei oska mu nime hääldada

Mis on täiesti okei! :D Ja minu arust nii armas :D Sõbrad muidugi hääldavad täitsa ilusti juba mu nime. Aga enamus prantslastele nende aktsendiga on see raske... Levinumad variandid on ''Kayssa'' või nagu mu prantsuse keele õpetaja armastab öelda - ''Kaiša''............................

19) Prantslased on sõbralikud

Prantslased on omamoodi ja võiks öelda, et isegi keskmisemast teravama keelega (sarkasmi kohtab siin palju), aga see ongi see, mis teeb neist prantslased ja nad on tegelikult ülimalt sõbralikud ja uskumatult armsad! :)

20) Prantslased on ilusad

Appi, nad on nii ilusad inimesed!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 

True story.

Kaisa 

Kuidas ma tigusid söön

Heips :)

Hiljuti lugesin Triini blogi, kes on praegu Belgias vahetusõpilane ja ta kirjutas seal väga hästi, et kuigi ta seikleb ja kogeb palju uut, on tal seal Belgias välja kujunenud ka igapäevaelu nii nagu Eestis ja et iga päev pole üks suur reis ja seiklus. Tema elu seal on saanud talle tavapäraseks ja kõik asjad, mis enne tundusid võõrad, kummalised ja teistsugused, moodustavad nüüd tema igapäevaelu. Ja ma suudan 100% tema jutuga samastuda. Asjad, mis mulle siiasaabudes tundusid nii uued ja huvitavad ning ilmselt tunduksid ka teilegi niiviisi, on nüüd mulle harjumuspärased, et mitte öelda tavalised. See on kummaline olukord, sest samas ma siiski tajun ja tean, et need mulle harjumuspärased asjad on siiski väga erilised ja ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kui pagana palju mul vedanud on. Ma ei suuda sõnadesse panna, kui rahul ma oma vahetusaastaga olen! Ja ausaltöeldes enam ma ei tahagi seda nimetada vahetusaastaks - pigem on see 1 aasta minu elu siin Prantsusmaal. Tujud käivad mul sisemiselt väga üles-alla praegu. Mõeldes, et lahkun siit 3 ja poole kuu pärast, mul süda valutab, sest ma pean jätma igaveseks selle elu, mis mul selle aastaga on kujunenud - see riik, see linn, mu hostpere, mu kool, mu trenn ja eelkõige mu sõbrad... (Paar päeva tagasi lõunat süües valasime pisaraid Camille'ga, sest ma olin öelnud, et mul ainult 8 nädalat veel jäänud siin. Siis võttis Robin telefonist kalendri, luges nädalad kokku ja ütles, et ooh la la tüdrukud, rahunege maha, Kaisa, sul veel 15 nädalat siin jäänud. :D :D :D ) Samas, olles olnud siin juba üle 6 kuu, eemal Eestist, oma kodust, oma perest, oma sõpradest, kõigest, mis on mulle päris kodu ja päris harjumuspärane, on paratamatult hing hakanud valutama natuke kõige selle poole. Kodu on ikka kodu, ükskõik kui hea kuskil mujal maailmas ka poleks. Seega, olled pannud need tunded - tahtmise siit mittelahkuda ja koduigatsuse - tasakaalu, võtan ma siinsest kõike, panen hullu ja tekitan mälestusi ja kogemusi, mida hea koju kallite inimeste juurde kaasa võtta :) 

Mõtlesin, et kirjutan ka veidi sellest, milline minu igapäevaelu siin siis on.

Kool on mul siis esmaspäevast laupäevani (don't worry, laupäeval ainult vene keele tund hommikul kell 10). Hommikuks söön enamasti ainult magusat, nagu prantslastel ikka kombeks :D Kooli lähen ma jala, see võtab aega umbes 20 minutit. Tihti saan poole tee peale kokku Robiniga ja siis vantsime kahekesti kooli. Kool on ümbritsetud aiaga ja selleks, et kooliterritooriumile sisse saada, peab näitama väravas enda koolipäevikutaolist asja, kus mu pilt ja nimi jne. Kuna keel on mul niivõrd arenenud, saan ka juba tundides põhimõtteliselt kõigest aru ja nii on tunnid huvitavamad, kui varem. Vahetundides saan kokku sõpradega, nüüd, kui ilmad on soojemad ja päike paistab, oleme tihti ka kooliõue peal ja naudime :) (Muide, fun fact, pikkade vahetundide ajal lähevad paljud õpilased kooliväravatest väljapoole, et suitsu teha, sest kooliterritooriumil suitsu tegemine on keelatud. Seega nendel perioodidel on kooliväravaesine rahvast täis. Ja Prantsusmaal pole suits üldse tabuteema, enamus, kes seal värava ees suitsu teevad, on alaealised ja kõik koolis teavad seda, aga kooli ei koti see absoluuselt, pigem kool teeb selle tegevuse võimalikult mugavaks õpilastele. Näiteks kui oli Charlie Hebdo rünnak, siis ei lubatud turvalisuse huvides nädal aega kellelgi kooliväravast välja minna suitsu tegema, seega tehti kooliõuele suitsuala, sest kool teadis, et kui noored ei tohi väljuda suitsu tegemiseks, siis suitsu teevad nad nii või naa, isegi kui see oleks keelatult kooliterritooriumil.) 12.00 on raudpolt lõunaaeg, siis pole kellelgi tunde ja lõunapaus kestab enamasti mingi poolteist tundi ja mõnikord rohkem, kui mõni tund ära jääb ning me lähme sõpradega sööklasse sööma. Pärastlõunal on ka veel tunnid. Samas on see väga tavaline, et meil on poole päeva pealt lihtsalt üks 1-2 tunnine auk. Enamasti lõppevad tunnid umbes kella 16 ja 17 vahel. 

Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti on mul klubiga võrkpallitrenn, neljapäeviti mängin koolis võrkpalli peale tunde 2 tundi. Klubiga võrkpallitrennid on rohkem tõsised ja on mu arengule võrkpallis megalt kaasa aidanud, samas neljapäeviti koolis on asjad veidi tsillimad, teeme nalja ja mängime matše :) Ma olen võrkpallist täiesti sõltuvuses, lihtsalt niiiiiiiii meeldib! 

Õhtust sööme perega kusagil kella 20-21 vahel. Õhtusööki sööme alati kõik koos. Istume rahulikult, sööme, räägime erinevatest asjadest. Seda siinset söögikultuuri on megalt tunda, söögikorrad on neile ka sotsiaalselt tähtsad, sest see on aeg suhtlemiseks ja koosolemiseks. Ja jah, iga õhtusöök kulub terve pere peale umbes 1 ja pool baguette'i  :D 

Ahja, kodutööd... :D Võib öelda, et nad ei anna siin väga koduseid töid teha. Kui annavad ja see on midagi tähtsat, siis ma muidugi teen ära, aga üleüldiselt on ju teadatuntud asi, et vahetusõpilased ja kodutööd ei ole just parimad sõbrad :D ....

Nädalavahetustel on mul alati kuidagi midagi teha, ma ei mäleta viimast nädalavahetust, kui ma midagi ei teinud ja passisin kodus. Nüüd, kui on soojem ja ilusad ilmad, üritame sõpradega midagi väljas teha, kas minna parki istuma vms. Ja laupäevaõhtuti on tihti kusagil kellegi juures ikka mingisugune väikene peokene. 

Voilaaa ja nii need minu nädalad siin veerevad :) 

Simpsonite taevas

Kui on ilus ilm ja meil on vaba tund

Tegime Estelle'le kooki (orjastatud eestlanna)

Meie Estelle sai 17-aastaseks, seega me tegime Camille'ga minu juures Estelle'le väikse tüdrukuteõhtu ja üllatuse, et tähistada tema sünnipäeva :)

Üks laupäev peale kooli oli liiga ilus ilm, et sees passida, seega tegime Camille'ga pargis pikniku :) 

Ühesõnaga, koolis oli eelmine kolmapäev karneval ja kõik pidid end kuidagi ära maskeeruma. Minust sai panda :)

Läksin kohe hommikul maskeerununa kooli koos oma klassiõdedega, kes olid maskeerenud vampiiriks, lehmaks ja Batmanist Jokkeriks. Hommikul kell pool 8 paterdasime mööda tänavat niiviiisi :D

Hahaaa, see oli lihtsalt geniaalne :D Üks mu klassivend oli maskeerunud suureks titeks ja teine Smurfiks :D

Pärast tunde kogunesid kõik karnevalilised koolistaadionile ja seal oli väike rongkäik, millest kõik võisid osa võtta ja valiti ka parimad kostüümid. Väga lõbus oli :)

Oma kauni hipiga :)

Üks armas päratlõuna oma armsamatega :)

 See nädalavahetus käisin linnas nimega Dijon, sest seal oli mingi YFU üritus. Seekord polnud see tegelikult vahetusõpilastele, vaid hoopis selle töötajatele ja vabatahtlikele ning kuna mu hostema on vabatahtlik YFU-s, siis ta läks ja võttis mind ka kaasa. Õnneks oli seal 5 vahetusõpilast veel peale minu ja meil oli koos väga lõbus :) Käisime Dijoni linna peal ekskursioonil (see on niiiiiiiiiiiii ilus-armas linn, appikene!), õhtupoole sõime tigusid (casual) ja seal oli korraldatud mingi mälumäng ja laulsime karaoket kaaa :D

Tegelt käisin Londonis hoopis :P

Mis vahetusõpilased teevad, kui neil igav...

Minu esimene kord elus tigusid süüa. The struggle was real...............................

Jaaaaaaaaaaaaaa teine katse 

Tigudel endal pmst mingit maitset ei ole, maitset annab see kaste, mille sees nad on. Asi on pigem selles, et sa mõtled sellele, et sa sööd TIGU. Kaasa ei aita ka asjaolu, et ta konsistents ja tekstuur oli väga slimy ja kummine :D Üleüldiselt mulle kahjuks ei meeldinud :D 

Vot siin nüüd tõestus, et mul siin läheb vahvasti, aga eks igatsen teid seal Eestis ka. Kallid-paid, sauks! 

Kaisa

Nädal linnakeses nimega Blois

Koolivaheaja teisel nädalal sõitsime hostemaga Pariisist 2h kaugusele linnakesse nimega Blois, kus elab tema vend koos oma naise, tütre ja pojaga. Nende pere oli väga-väga tore ja nad võtsid mind väga soojalt vastu :) Vahva oli ka see, et lapsed olid enamvähem minuvanused - tüdruk on mingi 21 vist ja poiss oli 17. Ja see kutt käis eelmine aasta YFU'ga USAs vahetusõpilaseks, seega oli põnev temaga rääkida ja üksteise kogemustest muljetada :)

Selle 1 nädala jooksul nägin ma paljusid sealse piirkonna losse, käisime ekskursioonidel sees jne. Väga-väga ilusad olid ja ka väga pika ajalooga, seega see oli väga huvitav :)

Blois loss

3. päeval sõitsime Blois kõrvallinna Amboise, mis on peamiselt kuulus seetõttu, et Leonardo da Vinci elas seal linnas oma viimased 3 eluaastat, suri seal ning seal on ka tema haud. Seega käisimegi kõigepealt Amboise suures lossis ja selle kabelis, kus oli da Vinci haud. 

Maja, kus Leonardo da Vinci elas 3 aastat enne oma surma. See oli tehtud muuseumiks, mis esitles tema kõiki leiutisi ja ka veidi tema kunsti. Seal oli ka tohutult suur aed, kus võis näha veel igasuguseid imeasju, mida ta leiutanud oli. Loomulikult räägiti meile seal ka Mona Lisast ja ausaltöeldes mulle tuli see üllatusena, kui giid detailselt rääkis Mona Lisast ja sellest, kes ta oli ja mis asjaoludel teda maaliti, sest siiamaani olin mina arvanud, et keegi ei teadnud, kes Mona Lisa oli...

Märtsi lõpus juba kellukesed :)

Kõndisin oma hostema ja selle tüdruku ja poisiga mööda seda tänavat, kui otsustasin pilti teha, seega seisatasin ja ütlesin kõva häälega üle tänava ''Ärge keegi liigutage!'', aga ilmselt vist liiga kõva häälega, sest kõik inimesed, kes meiega koos seal tänaval kõndisid, seisatasid ja tardusid, kuni ma pildi ära tegin :D

Niiiiiiiii armsad 

''Kui ma suureks saan, hakkan printsessiks''

''Kui suureks saan, hakkan surfariks''

Chambord'i loss, mis oli vääääga uhke. See on UNESCO maailmapärandite nimistus. Selle lasi ehitada kunagi prantsuse kuningas Francois I, aga tema ega ka teised valitsejad ei käinud seal tihti, sest kuna selle lossi ehitamisel võeti šnitti palju Itaalia arhitektuurist, ei kõlvanud see loss prantsuse kliimasse ja elutingimused seal polnud kunagi sobivad - talvel on seal koguaeg jubejube külm, suve aga on seal hull probleem säääskedega. Seega ilus, aga väga mõttetu loss, ehitati ainult kuninga võimu näitamiseks :D

Chenonceau loss

Näeb välja veits nagu Hogwarts ju????!!!!!

Kui ma seal olin, siis oli vahepeal ka 24. veebruar ehk Eesti Vabariigi aastapäev. Seega ma otsustasin sellel päeval tähistamiseks esitleda oma võõrustajatele ühte powerpointi Eestist, mida ma ka koolis olin esitlenud. Istusimegi siis laua taga ja rääkisime poolteist tundi Eestist, tundus, et neile väga meeldis ja see oli neile huvitav :) Peab ju väiksele Eestile reklaami tegema. 

Vot selline oli minu vaheaeg :) 

Kaisa